Sõidad autoga maanteel, ühtäkki silmad tagavaate peeglist politsei sini-punaseid vilkureid.
Ja sind valdab ainult üks emotsioon:
Isegi, kui tead, et kõik on korras, võib politsei peatamismärguanne ehmatada.
Tuleb tuttav ette?
Edasi on enamasti kaks võimalust: politseinik kontrollib sind ja soovib head teed või palutakse sul pikemalt peatuda ja tutvust teha politseiauto tagaistmega.
Kui politsei palub endaga kaasa tulla
Tekkinud on olukord, kus oled väidetavalt liiklusnõudeid rikkunud ja peaksid minema politseiautosse.
❗️Pane aga tähele: politseiametnik peab kindlasti tutvustama sulle sinu õigusi!
Praktikas peaks see tähendama seda, et sinu ette pannakse välja trükitud õigustega leht, mis palutakse allkirjastada.
Kui õigused jäetakse tutvustamata, siis on tegu menetlusliku rikkumisega.
Sul on õigus nõuda ka õiguste sisu selgitamist. Kui midagi jääb lugedes arusaamatuks – mis keerukate juriidiliste lausete puhul võib juhtuda – peab ametnik suutma kõik asjad lihtsalt ära seletada.
Tagaistmele sattumist saab vältida
Kui tunned, et sind on peatatud põhjendamatult, siis tuleb seda kindlasti politseiametnikele rahulikult ja konkreetselt selgitada.
Too välja, millised on olukorra tegelikud asjaolud ja selgita, miks näed, et rikkumist ei toimunud.
Kui politseiametnikud veenduvad väärteo toimepanemise põhjendatud kahtluse puudumises, siis ei pea väärteomenetlust alustamagi.
🗣Loe: kui midagi etteheidetavat pole juhtunud ja see on ilmne, pole mõtet seda “ametlikus” korras tuvastada ja riigi ressursse kulutada.
Siiski ei pruugi säärane selgitustöö alati olla tulemusrikas ning politsei viib läbi väärteomenetluse.
Selle käigus tuleb politseil tõendada, et oled toime pannud liiklusrikkumise (nt ületanud kiirust, sõitnud ristmikule keelava fooritulega, rääkinud autot juhtides telefoniga, sõitnud turvavööd kasutamata vms).
Siiski on sul õigus menetleja ehk politseiniku väited ümber lükata.
Üheks heaks võimaluseks on väidete ümber lükkamiseks kasutada tunnistajaid. 👇
Kuidas kasutada tunnistajaid süütuse tõendamisel
Kui sul on kaasas mõni isik, kes nägi vaidlusalust olukorda pealt, siis saad taotleda tema ülekuulamist tunnistajana. Politseinikud peavad seejärel ülekuulamise korraldama.
Oluline on, et kui tunnistaja nägi võrreldes politseiametnikega hoopis midagi muud, siis tuleb seda julgelt väljendada – see ei tähenda sugugi valetamist.
Sageli võib ka juhtuda, et tunnistajaid ei ole ja üle kuulatakse ühe tunnistajana hoopis politseiametnik (jah, nii see käib😱), siis on sul võimalik teda ka ise küsitleda.
Aga ilmselt pole sinu puhul tegu kogenud uurijaga ning võib tekkida küsimus, kuidas tunnistajat küsitleda, et kõik oluline välja selgitatud saaks.
Pea meeles, et küsiksid väga detailseid küsimusi!
Uuri, mida ta täpselt nägi ja tajus. Lase kirjeldada enda riietust, käitumist ja täpset tegevust. Üldjuhul on võimalik detailide abil välja selgitada, kas politseiametnik nägi asju õigesti.
Näiteks võib juhtuda, et politseiametnik arvab, et nägi sind kinnitamata turgavööga sõitmas valge kampsuniga, aga tol hetkel olid sul seljas hoopis musta värvi riided. See viitab, et tegu võib olla politseiametniku eksitusega.
Selliseid olukordi võib ette tulla näiteks politseireidide ajal, kus menetlust läbi viiv politseinik ja rikkumist tuvastanud politseiametnik pole sama isik. Tunnistajate küsitlemisest saad pikemalt lugeda siit.
Vahel aga kisuvad asjad järjest keerukamaks ning head tulemit justkui paistmas pole. Sellisel juhul võib tarvilik olla kohtusse minek.
Kohtus on taas võimalik tuua välja asjaolud, mida pead oluliseks.
Mida teha, kui asi jõuab kohtuni?
Kohtul on väärteo asja arutamisel uurimiskohustus: kui menetlusalune isik toob kohtu ette asjaolud, mida ta pole tõendanud, peab kohus neid asjaolusid kontrollima.
Seega võib maakohtule esitatud kaebuses viidata nendele asjaoludele, mida politsei enda otsuses arvestanud ei ole.
Kui liiklusnõuete rikkumise korral teeb kohtuväline menetleja (politseiametnik) väärteoasjas otsuse, millega võtab teatud ajaks (nt kuueks kuuks) „juhiload ära“, siis tasub kaaluda, kas vaidlustada seda otsust maakohtus.
Kui ametnik ei ole otsuse tegemisel millegi vastu eksinud ja kohus jätab otsuse jõusse, siis on tegemist jõustunud ning täitmisele pööratud kohtulahendiga. Kui otsustad ikkagi pärast „juhilubade äravõtmist“ autot juhtida, siis paned toime kuriteo, sest juhilubade äravõtmise puhul on tegemist lisakaristusega. Sellise kuriteo eest on võimalik karistada rahatrahvi või kuni üheaastase vangistusega.
Kui aga otsust mitte edasi kaevata ja „ära võetud juhilubade“ (lisakaristuse kehtivuse) ajal ikkagi autoga sõita, siis ei saa selle eest kriminaalkorras karistada, sest politseiametniku (kohtuvälise menetleja) tehtud otsus ei ole kohtuotsus.
🙌 Üldiselt soovitab Autolevi teha politseiga maksimaalselt koostööd ja mõista, et nad teevad oma tööd parimas usus tagada meile kõigile ohutu ja turvaline liiklemiskeskkond! 🙌
Nippe turvalisemaks autosõiduks võid edasi lugeda siit.