Lihtsad nipid ja soovitused turvaliseks autosõiduks

ohutu sõit autolevi
Käesolevas blogipostituses kirjutame lühidalt sellest, kuidas ohutult sõita ning vältida liiklusõnnetustesse sattumist.

Kokkuvõtlikult peaksid liiklusõnnetuste vältimiseks ja liikluses autojuhina paremini toimetulekuks:

  1. Vältima joobes või väsinult auto juhtimist.
  2. Valima õige sõidukiiruse.
  3. Hoidma ohutut pikivahet.
  4. Olema teadlik toimuvast ja vältima segavaid tegureid.
  5. Teavitama alati teisi liiklejaid oma kavatsustest.
  6. Aeglustama vihma- või lumesaju korral.
  7. Sõitma ja aeglustama sujuvalt.
  8. Sõitma keskmise liiklusvoo kiirusega.
  9. Suhtuma suurtesse autodesse lugupidamisega.

Liiklusõnnetuste põhjused

Liiklusõnnetuste tekke peamisteks põhjusteks on liikluseeskirjade rikkumine jalakäijate või sõidukijuhtide poolt, kuid õnnetusi võivad põhjustada ka sõiduki tehniline rike, ebasoodsad ilmastikutingimused, halb teede märgistus, vead ja rikked liikluse reguleerimisel (valgusfoorid, liiklusmärgid), jalakäijate halb nähtavus, tähelepanematus ja muud tegurid.

Kõige tähtsam on osata ette näha liikluses varitsevaid ohte. Liiklusõnnetuste peapõhjus pole mitte niivõrd tehnoriketes ega kehvas liikluskorralduses, kuivõrd liiklejate ekslikes toimingutes. Sageli ei ole tegemist mingi konkreetse eksimusega, vaid kokkusattumisega, mis põhjustab raskeid tagajärgi.

Väldi joobes või väsinult auto juhtimist

Kõige riskantsem on rooli istuda joobes olekus või väsimuse tundemärkidega Mõlemad halvendavad oluliselt inimese reageerimiskiirust ning arusaamist välismaailmas toimuvast. Lisaks sellele suurendavad ohtu jääda autoroolis magama. Istu rooli kaine ja puhanuna. Vaata ka statistikat joobes juhtide poolt põhjustatud õnnetustest: http://www.mnt.ee/index.php?id=12997

Vali õige sõidukiirus

Tihtipeale võib tekkida küsimus, kuidas valida õige sõidukiirus. Õige sõidukiiruse valimise rusikareegel on: juht ei tohi sõita kiiremini enda nähtavusulatusest. Viimane tähendab lihtsustatult juhi kohustust tagada, et ta näeks ja suudaks reageerida takistusele piisavalt ruttu ehk saavutada oma sõiduki peatumine enne takistust. Kui juht on veendunud, et suudab sõiduki oma nähtavusulatuse piires seisma saada, on sõidukiirus õige (arvestades muidugi seaduse alusel kehtestatud piiranguid).

Hoia ohutut pikivahet

Sind ja eessõitvat autot peab lahutama minimaalselt kaks sekundit. Parem isegi kolm, sest üks lisasekund võib olla just see, mida on vaja õnnetuse vältimiseks vajaliku manöövri sooritamiseks. Samuti tuleb vältida sõitmist kaasliikleja auto tagumise ratta kõrval, sest siis on su autot raske märgata ning ootamatu reavahetus võib põhjustada õnnetuse. Samuti ära lase kellelgi tihedalt enda sabas sõita – vaheta rida või aeglusta ning lase närviline autojuht mööda, sest liiga lühike pikkivahe tagumise auto suhtes on otseseks ohuallikaks ka Sulle.

Ole teadlik toimuvast ja väldi segavaid tegureid

Paljud autojuhid näevad potentsiaalseid ohuallikaid vaid 5–8 sekundit ette. See on nii peamiselt seetõttu, et pilk keskendatakse vaadet varjavale eessõitvale autole. Tegelikult oleks vaja 15–20 sekundit, et piisavalt varakult märgata teetöid, ohtlikke liiklejaid, kõrvalteelt lähenevaid sõidukeid ja teed ületavaid jalakäijaid. Piisava vaatevälja omamiseks on alati soovitatav puhastada autoklaasid enne sõidu alustamist, sest klaaside puhastamisest võidetud mõni kümmend sekundit võib põhjustada hiljem pikaajalisi tagajärgi.

Autojuhtimise ajal millegi muuga tegelemine häirib keskendumist. Olgu selleks siis söömine, mobiiltelefoniga rääkimine või laste korralekutsumine. Kõige ohutum on näiteks söömiseks või mobiiltelefoniga rääkimiseks peatuda (kui helistamisel käed-vaba seadet kasutada ei saa).

Näide segajate põhjustatud õnnetusjuhtumist: https://www.youtube.com/watch?v=wgyTBYjc0j8

Teavita alati teisi liiklejaid oma kavatsustest

Manöövrit sooritades kasuta alati suunatulesid. Mõnes olukorras võib olla suunatulede sisselülitamine varem, kui seadus seda ette näeb, põhjendatud – näiteks saab taga sõitev juht aeglustada või teele väljasõitu ootav juht manöövri teha. Kui Sinu taga sõitev autojuht on Sulle liiga lähedal, siis anna sellest tulede (vaikselt pidurdades) märku juba enne manöövri sooritamist. Ära kunagi eelda, et teised autojuhid on Su kavatsustest niigi teadlikud. Anna oma manöövritest teada ka siis, kui Sa ühtegi teist liiklejat enda ümber ei näe, sest tihti ei pruugi Sa neid märgata isegi, kui nad olemas on.

Aeglusta vihma- või lumesaju korral

Teed on kõige libedamad vahetult pärast saju algust. Miks nii? Asi on selles, et kuivale teele koguneb õli- ja tolmukiht, mis saju korral tõuseb õhukese veekihi pinnale ning muudab tee libedaks. Tee õlist puhtaks pesemiseks peab sadu kestma umbes pool tundi. Ka liiga tugev sadu võib olla probleemiks. Kui rehvid on kulunud või madala mustriga, ei suuda nad suure kiiruse juures vett ratta alt ära juhtida. Ratas kaotab kontakti teepinnaga ning tekib vesiliug. Seetõttu on mõistlik tugeva vihmasaju korral kiirust vähendada.

Auto satub külglibisemisse siis, kui kiirus on läbitava kurvi ja teekatte kohta liiga suur. Eriti ohtlikud on lumi, jää, pori ja lahtine kruus. Sellise teekatte korral võib külglibisemine tekkida ka näiliselt täiesti süütu iseloomuga kurvis. Külglibisemist on kahte tüüpi – libisevad kas esimesed või tagumised rattad. Esimeste rataste üle kaotatakse kontroll liiga järsu manöövri tõttu. Sellisel juhul pole roolist kasu. Võta jalg gaasipedaalilt, peagi haarduvad rattad taas teega ning saad auto juhtida sinna, kuhu vaja. Tagumiste rataste libisemise korral tuleb rool keerata libisemisele vastu, nii kui auto reageerib, siis kiiresti vastassuunda, et vältida teisele poole libisemist. Külglibisemisest väljumist on võimalik kõige paremini õppida läbides autokoolis libedasõidukoolitus.

Ühtlasi tuleks mitte ainult talvel kasutada piisava mustrisügavusega rehve vaid ka suvel.
Suverehvi mustri jääksügavus: vähemalt 1,6 millimeetrit.
Talverehvide mustri jääksügavus: vähemalt 3,0 millimeetrit.

Sõida ja aeglusta sujuvalt

Kõik juhtimisel tehtavad liigutused – kiirendamine, pidurdamine, käiguvahetamine, pööramine – peaksid olema kindlad ja sujuvad. Kui on vaja teha näiteks takistusest möödapõikamiseks äkiline manööver, siis ära ürita sama kiiresti endisele trajektoorile tagasi saada – nii võid kaotada kontrolli auto üle. Püüa naaseda endisele trajektoorile sujuvalt ning mitte äkiliselt autot tagasi suunates. Ühtlasi ei tekita sujuv liikumine liikluses ohtlikke olukordi või aitab neid vältida. Lisaks aitab vältida liikusummikute teket.

Samuti on oluline teadlikult sujuvalt pidurdamine/aeglustumine. Ära valmista enda taga sõitvale autojuhile äkilise pidurdamisega ebameeldivat üllatust. See võib põhjustada õnnetuse, aga ka näiteks liiklusummiku tekke Sinust tagapool. Pidurdamist tuleks alustada varakult ning esialgu väikese jõuga, auto aeglustudes vajadusel tugevdades survet piduripedaalile. Õpi tundma oma auto pidureid. Vali selleks mõni ohutu koht, näiteks suur tühi parkimisplats, ning proovi suurelt kiiruselt täie jõuga pidurdamist. Nii tead paremini, mida sarnases olukorras liikluses oodata ning kuidas käituda.

Sõida keskmise liiklusvoo kiirusega

Liiga aeglaselt või kiirelt sõitmine tekitab asjatult palju ohtlikke olukordi. Aeglase sõiduki taha koguneb rivi närvilisi ja ohtlikke möödumismanöövreid üritavaid autojuhte. Liiga kiirelt sõites oled aga Sina see, kellele teised jalgu jäävad. See aga tekitabki olukorra, kus mitmed juhid hakkavad ette võtma hulljulgeid möödasõite ning muid manöövreid, mis seab ohtu neid endit ning eelkõige Sind.

Suhtu suurtesse autodesse lugupidamisega

Mida suurem on sõiduki mass, seda suurem inertsus ning vastavalt pikem pidurdustee ja väiksem manööverdusvõime. Seda kõike tuleb suurte autode ja busside puhul arvestada. Kui möödud neist, siis reastu tagasi alles siis, kui näed tahavaatepeeglist tervet auto esikülge. Nii väldid talle ettekeeramist. Samuti ei ole hea mõte suurtel autodel sabas sõita. Kui oled liiga lähedal, siis autojuht ei näe sind oma küljepeeglist (veoauto on laiem kui tavaline sõiduauto). Sina aga ei tea eestoimuvast midagi, sest kogu vaade ettepoole on varjatud. Ära kunagi ürita neist paremalt poolt mööduda! Pika sõiduki juht peab paremale pööramiseks tegema suurema kaare ning keerab seetõttu kõigepealt vasakule. Kui nüüd üritada paremalt mööduda, siis on õnnetus kerge tulema.

Loodetavasti on Sul abi neist näpunäidetest liikluses paremini toimetulekuks. Kui Sul on rohkem huvi liiklusõnnetustega seotud temaatika osas, siis kindlasti tutvu ka liikluse kohta tehtava riikliku statistikaga Maanteeameti kodulehel.

Autolevi on lihtne ja usaldusväärne rendikeskkond autoomanikele ja rentijatele.

Alusta juba täna:

Autolevi Instagramis
Jälgi meid »
×