Augustikuu blogipostituses kirjutame erinevatest liiklus- ja parkimistrahvidest, mis võivad järgneda auto kasutamise käigus.
Kõige tähtsam rusikareegel: ükskõik missugust sanktsiooni (viivistasu otsust, leppetrahvi, hoiatustrahvi jne) ei saa teha autole, sanktsiooni saab rakendada üksnes konkreetse isiku suhtes. Just sel põhjusel teeb kiiruskaamera autost pildi, et vajadusel tuvastada autot juhtinud isik.
Seega peab auto kojamehe vahele jäetud kviitungit „kartma“ vaid siis, kui kviitungi jätjale on teada auto omaniku või vastutava kasutaja andmed. Eraparklate haldajad ei tea üldjuhul auto kasutaja andmeid. Auto kasutaja ja auto omanik ei pruugi alati kokku langeda. Siit järeldub, et eraparklate haldajad ei saa automaatselt kohustada autoomanikku leppetrahvi (või nt teisaldustasu) maksmiseks, kui autoomanik pole antud rikkumist toime pannud. Seega tuleb alati sellistel juhtudel selgitada välja rikkumise toimepanija, kelleks ei pea mitte ilmtingimata olema autoomanik. Konkreetse rikkuja peab välja selgitama eraparkla haldaja, kuid nad võivad auto omanikult nõuda autot kasutanud isiku andmeid (vt altpoolt). Alates jaanuarikuust 2013. a ei ole eraparklate haldajatel võimalik nõuda Maanteeametilt sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmeid.
Parkimiskorralduse rikkumise korral võib järgneda kolm sanktsiooni:
- leppetrahv, mille „määrab“ tavaliselt mõne eraparkla haldaja. Trahvi määratakse eramaal parkimiskorralduse või parkimistasu maksmata jätmise eest. Leppetrahv ei ole sundtäidetav ehk leppetrahvi tasumata jätmise korral ei pane kohtutäitur „arveldusarveid kinni“ ega nõua leppetrahvi maksmist.
- viivistasu otsus (ehk rahvakeeli parkimistrahv) tehakse kohaliku omavalitsuse nimel (kuigi Tallinnas määrab selle Ühisteenused AS kui linna lepingupartner). Viivistasu otsus on sundtäidetav. See tähendab, et tähtajaks viivistasu otsuse tasumata korral paneb kohtutäitur vajadusel „arveldusarved kinni“ ja nõuab viivistasu otsuse maksmist.
- hoiatustrahv tehakse avalikus linnaruumis parkimisnõuete rikkumise eest. Hoiatustrahv tehakse kohaliku omavalitsuse poolt (nt Tallinnas teeb hoiatustrahvi Mupo). Ka hoiatustrahv on sundtäidetav.
Lisaks võib hoiatustrahvi saada ka kiiruskaamera vaateväljas kiiruse ületamisel.
Mida teha siis, kui minu autoga on keegi teine leppetrahvi, hoiatustrahvi või viivistasu otsuse saanud?
Sõiduki omanik (või vastutav kasutaja) peab sõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt sõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama kasutaja andmed. Säilitada tuleb mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi; aadress; sünniaeg või isikukood ja juhiloa number. Kaitsmaks autoomanike huve, siis antud andmete säilimise eest hoolitseb autoomanike eest Autolevi. Kui sõiduki omanik (või vastutav kasutaja) ei suuda neid andmeid esitada (nt pole neid säilitatud), siis saab rikkumise omistada sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale.
Kui sõidukit on kasutanud keegi teine ja saanud sõiduki kasutamise ajal trahvi või viivistasu otsuse, siis tuleb teavitada „kviitungi välja kirjutanud“ isikut või asutust inimesest, kes trahvi tegemise hetkel tegelikult sõidukit kasutas. Kui trahv või viivistasu otsus tehakse Autolevi kaudu sõiduki üürimise käigus, siis tuleb antud faktist Autolevi koheselt teavitada. Autolevi aitab vastavate dokumentide vormistamisel ja toetab vajadusel igati olukorra lahendamist.