Liiklusõnnetuste põhjused pole mitte niivõrd tehnoriketes ega kehvas liikluskorralduses, kuivõrd liiklejate ekslikes toimingutes. Kõige riskantsem on rooli istuda joobes olekus või tugevalt väsinuna Mõlemad halvendavad oluliselt inimese reageerimiskiirust ja on oht jääda autoroolis magama. Kuidas muuta sõit turvaliseks ning vältida liiklusõnnetustesse sattumist?
Vali õige sõidukiirus
Õige sõidukiiruse valimise rusikareegel on: juht ei tohi sõita kiiremini enda nähtavusulatusest. Viimane tähendab lihtsustatult juhi kohustust tagada, et ta näeks ja suudaks reageerida takistusele piisavalt ruttu ehk saavutada oma sõiduki peatumine enne takistust. Kui juht on veendunud, et suudab sõiduki oma nähtavusulatuse piires seisma saada, on sõidukiirus õige ja arvestab ka kehtestatud piiranguid. Samuti on oluline teadlikult sujuvalt pidurdamine/aeglustumine.
3 sekundi reegel
Sind ja eessõitvat autot peab lahutama minimaalselt kolm sekundit. Talvel parem isegi neli, sest üks lisasekund võib olla just see, mida on vaja turvaliseks sõiduks ja õnnetuse vältimiseks vajaliku manöövri sooritamiseks. Samuti tuleb vältida sõitmist kaasliikleja auto tagumise ratta kõrval, sest siis on Su autot raske märgata ning ootamatu reavahetus võib põhjustada õnnetuse. Samuti ära lase kellelgi tihedalt enda sabas sõita – vaheta rida või aeglusta ning lase närviline autojuht mööda, sest liiga lühike pikkivahe tagumise auto suhtes on otseseks ohuallikaks ka Sulle.
Väldi segajaid
Paljud autojuhid näevad potentsiaalseid ohuallikaid vaid 5–8 sekundit ette. Tegelikult oleks vaja 15–20 sekundit, et piisavalt varakult märgata teetöid, ohtlikke liiklejaid, kõrvalteelt lähenevaid sõidukeid ja teed ületavaid jalakäijaid. Piisava vaatevälja omamiseks on alati soovitatav puhastada autoklaasid, sest sellest võidetud mõni kümmend sekundit võib päästa elu. Autojuhtimise ajal millegi muuga tegelemine häirib keskendumist. Olgu selleks siis söömine, mobiiltelefoniga rääkimine või laste korralekutsumine.
Teavita oma kavatsustest
Muuda suunatulede näitamine endale harjumuseks iga manöövri puhul. Mõnes olukorras võib olla suunatulede sisselülitamine varem, kui seadus seda ette näeb, põhjendatud – näiteks saab taga sõitev juht aeglustada. Ära kunagi eelda, et teised autojuhid on Su kavatsustest niigi teadlikud. Anna oma kavatsustest teada ka siis, kui Sa ühtegi teist liiklejat enda ümber ei näe, sest alati ei pruugi Sa neid märgata.
Saju korral aeglusta
Teed on kõige libedamad vahetult pärast saju algust. Miks nii? Asi on selles, et kuivale teele koguneb õli- ja tolmukiht, mis saju korral tõuseb õhukese veekihi pinnale ning muudab tee libedaks. Tee õlist puhtaks pesemiseks peab sadu kestma umbes pool tundi. Ka liiga tugev sadu võib olla probleemiks. Kui rehvid on kulunud või madala mustriga, ei suuda nad suure kiiruse juures vett ratta alt ära juhtida. Ratas kaotab kontakti teepinnaga ning tekib vesiliug. Seetõttu on mõistlik tugeva vihmasaju korral kiirust vähendada.
Kõige ohtlikumad on lumi, jää, pori ja lahtine kruus. Sellise teekatte korral võib külglibisemine tekkida ka näiliselt täiesti süütu iseloomuga kurvis. Külglibisemist on kahte tüüpi – libisevad kas esimesed või tagumised rattad. Esimeste rataste üle kaotatakse kontroll liiga järsu manöövri tõttu. Sellisel juhul pole roolist kasu. Võta jalg gaasipedaalilt, peagi haarduvad rattad taas teega ning saad auto jälle juhtida. Tagumiste rataste libisemise korral tuleb rool keerata libisemisele vastu. Nii kui auto reageerib, kiiresti tagasi algsesse suunda, et vältida teisele poole libisemist.
Rehvimuster
Ühtlasi tuleks mitte ainult talvel kasutada piisava mustrisügavusega rehve vaid ka suvel.
Suverehvi mustri jääksügavus: vähemalt 1,6 millimeetrit.
Talverehvide mustri jääksügavus: vähemalt 3,0 millimeetrit.
Sõida keskmise liiklusvoo kiirusega
Liiga aeglaselt või kiirelt sõitmine tekitab asjatult palju ohtlikke olukordi. Aeglase sõiduki taha koguneb rivi närvilisi ja ohtlikke möödumismanöövreid üritavaid autojuhte. Liiga kiirelt sõites oled aga Sina see, kellele teised jalgu jäävad. See aga tekitabki olukorra, kus mitmed juhid hakkavad ette võtma hulljulgeid möödasõite ning muid manöövreid, mis seab ohtu Sind ja neid samamoodi.
Suhtu suurtesse sõidukitesse lugupidamisega
Mida suurem on sõiduki mass, seda suurem inertsus ning vastavalt pikem pidurdustee ja väiksem manööverdusvõime. Seda kõike tuleb suurte autode ja busside puhul arvestada. Kui möödud neist, siis reastu tagasi alles siis, kui näed tahavaatepeeglist tervet auto esikülge. Nii väldid talle ettekeeramist. Samuti ei ole hea mõte suurtel autodel sabas sõita. Kui oled liiga lähedal, siis autojuht ei näe Sind oma küljepeeglist (veoauto on laiem kui tavaline sõiduauto). Sina aga ei tea eestoimuvast midagi, sest kogu vaade ettepoole on varjatud. Ära kunagi ürita neist paremalt poolt mööduda! Pika sõiduki juht peab paremale pööramiseks tegema suurema kaare ning keerab seetõttu kõigepealt vasakule. Kui nüüd üritada paremalt mööduda, siis on õnnetus kerge tulema.
Loodetavasti on Sul abi neist näpunäidetest ja soovime Sulle turvalist sõitu! Tutvu ka sellega, kuidas töötab Autolevi kindlustus.
Hakka oma autoga raha teenima Vaata autosid Sinu piirkonnas