Kiiruskaamera Tallinn-Tartu maanteel. Allikas: Wikipedia
Eestis on 2017. a detsembri seisuga kokku 68 kiiruskaamerat. Kiiruskaamerad on politseile mugavad tööriistad, mis võimaldavad automaatselt tabada kiiruseületajaid 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas. Masinate suurim kasutegur seisneb selles, et kiirusületamise tuvastamiseks ükski politseinik tee ääres seisma ei pea.
Kuidas kiiruskaamera töötab?
Kiiruskaamera fikseerib kõikide mööduvate sõidukite kiiruse. Kui sõiduk ületab lubatud kiirust, teeb kaamera sõidukist ning juhist foto. Kaamera on võimeline fotosid tegema ka pimedas. Selleks, et välgusähvatus juhti ei pimestaks, kasutatakse punase filtriga välklampi. Punane välk on pildistamise ajal nähtav ning annab märku ka juhile, et tema kiiruseületus on fikseeritud.
Iga välgusähvatus ei tähenda automaatselt kiiruseületamist. Kui sõidad lubatud kiiruse piirides ja näed kiiruskaamerast välgusähvatust, võib tegemist olla ka kaamera sisse-välja lülitamisega. See toimub kolm korda ööpäevas.
Mis kiirusest hakatakse rikkumisi menetlema?
Sõiduki kiirusele arvestatakse juurde kokkuleppeline lubatud eksimus juhile ning kaamera mõõtemääramatus, ehk:
- 50 alas hakkab kaamera trahvima alates 57 km/h
- 70 alas hakkab kaamera trahvima alates 77 km/h
- 90 alas hakkab kaamera trahvima alates 97 km/h
- 100 alas: hakkab kaamera trahvima alates 108 km/h
- 110 alas: hakkab kaamera trahvima alates 118 km/h
Mis saab pärast pildi tegemist?
Kui kiiruse fikseerimiseks inimtööjõudu pole vaja, siis edasises menetlusprotsessis ei ole asi enam vaid masinate ja programmide käes. Kõigepealt saadab kiiruskaamera andmed politsei menetluskeskusesse. Nende andmete hulka kuuluvad foto sõidukist ja juhist, rikkumise aeg, koht ja kiirus. Programm tuvastab läbi liiklusregistri isiku, kes on sõiduki eest vastutav ning läbi rahvastikuregistri tehakse kindlaks ka isiku elukoht.
Siis tuleb mängu inimtegur, sest infosüsteemil endal pole õigust trahvi teha. Politseinik kontrollib üle andmed ja trahviteated programmis kuvatud info alusel. Kui andmed on korrektsed, kinnitab menetleja rikkumise ning programm moodustab trahviteate, millele peab juhtunuga tegelenud menetleja andma enda digitaalse allkirja.
Kui suur on trahv?
Selleks, et arvutada trahvi suurust, tuleb lubatud sõidukiirusest ületatud kilomeetrite arv korrutada arvuga 3. Trahvi maksimaalmäär on 190€.
Kuidas jõuab trahv sinuni?
Enamasti saadetakse trahvid meili teel. Trahviteatele lisatakse maksekorraldus ja eeltäidetud vaidlustusvorm. Kui trahvi pole võimalik elektrooniliselt saata, tehakse seda posti teel. Trahvita ei jää ka välismaalased, nende andmed saadakse Euroopa Liidu ühisest liiklusregistrist EUCARIS. Välismaalastele saadetakse posti teel trahviteade, mis on tõlgitud sõiduki päritolu riigi keelde.
Trahv tuleb tasuda või vaidlustada 30 päeva jooksul.
Mis juhtub, kui saad trahvi rendiautoga?
Oluline on rendiauto puhul juhtunust teavitada auto omanikku või firmat, millelt auto rentisid. Rikkumisest mitte teatamine sind trahvist ei päästa, osadel rendiettevõtetel on isegi ette nähtud lisatrahv, kui sa neile enda trahvist teada ei anna.
Kuidas käituda, kui minu autoga on trahvi saanud teine inimene?
Trahv tuleb tasuda ikkagi autot juhtinud isikul. Eestis on Politsei teinud selle väga lihtsaks. Sõiduki omanikule, kelle masin on saanud kiiruskaamerast trahvi, saadetakse e-mail. Seal on kirjas kõik detailid juhtumi kohta – trahvisumma, sõiduki kiirus, kellaaeg ning asukoht. Sama kirjaga tuleb kaasa ka võimalus sisestada sõidukit tegelikult juhtinud inimese andmed, misjärel suunatakse trahv juba temale edasi.
Hannaliis Ruuven
Autolevi meeskond
Allikad: maanteeamet, geenius.ee