Kui oled autoomanikuna kiirust ületanud ning saad trahvi, siis ilma pikema jututa on ainuõige käitumisviis maksta trahv ära. Küll aga võib tulla ette olukordi, kus trahvi saab autoomanik, kuid tegelikult juhtis autot keegi teine näiteks autorendi vahendusel. Kirjutame lühidalt ja lihtsalt lahti, kuidas käituda autoomanikuna, kui oled sellise ebameeldiva sisuga trahviteate saanud.
Mis on kiiruskaamera ja mis see teeb?
Statsionaarne kiiruskaamera on seade, millega mõõdetakse liiklusvahendite kiirust ja tuvastakse lubatud sõidukiiruse ületajaid. Statsionaarne kiirusekaamera paigaldatakse mõõdetava sõidusuuna poolt vaadatuna sõidutee parempoolsele servale.
Kus asuvad kiiruskaamerad Eestis?
Kaart kaamerate asukohtadega kättesaadav siin: http://tanel.jairus.ee/kiiruskaamerad.html. Ohutuks liiklemiseks võib liiklemisel kasutada mõnda navigatsiooniseadet või rakendust, mis annab märku lähenevast kiiruskaamerast (nt mobiilirakendus Waze).
Mis kiirusest alates kaamera pildi teeb?
Kiiruskaamerad fikseerivad 90 km/h alas rikkumisi alates kiirusest 97 km/h. Sellest kiirusest lahutatakse maha kaamerate mõõtemääramatus 4 km/h, mistõttu määratakse esimene hoiatustrahv sõidukiiruse ületamise eest 3 km/h, so 90 km/h alas kiirusel 93 km/h.
Olen sõiduki omanik, kuid roolis oli keegi teine. Miks saadetakse trahv mulle?
Vastavalt liiklusseaduse § 72 peab sõidukiomanik, kui ta annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, säilitama sõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt sõiduki kasutamise lõppemisest kuue kuu jooksul andmed sõiduki kasutaja kohta. Kui Sinu autoga on kiiruskaamera trahv saadud autorendi ajal, siis need andmed on olemas Autolevi.ee-l. Andmete saamiseks palume kirjutada [email protected].
Kui suur on kiiruskaamera trahv?
Kehtib reegel, et iga lubatud sõidukiirust ületatud kilomeetri kohta tuleb tasuda 3 eurot trahvi, seega on minimaalseks hoiatustrahvi summaks 9 eurot. Kui lubatud sõidukiirust ületatakse 61 km/h ja rohkem, siis suunatakse rikkumine üldmenetlusse. Üldmenetluse tulemusel tehtud trahviotsus on karistusõigusliku jõuga.
Kas ma saan näha kiiruskaamera poolt tehtud fotot?
Trahviteade saadetakse kirjalikult ning sellele fotot ei lisata. Küll aga on seda võimalik saada mootorsõiduki eest vastutava isiku allkirjastatud taotluse alusel. Seejuures tasub tähele panna, et taotluse esitamine foto saatmiseks ei peata trahviteate tasumiseks antud 30-päevast tähtaega. Kiiruskaamera tehtud foto saadetakse vastutava kasutaja poolt näidatud elektron- või tavaposti aadressile. Juhul kui fotol on sõidukis näha peale sõidukijuhi ka teisi reisijaid, siis hägustatakse isikuandmete kaitsmise eesmärgil kõigi isikute kujutised peale sõidukijuhi.
Kas ma saan hoiatustrahvi vaidlustada?
Kui isik, kellele tuli trahviteade, soovib trahvi vaidlustada, tuleb tal selleks täita teatega kaasas olev eeltäidetud vaidevorm. Oluline on tähele panna, et hoiatustrahvi saab vaidlustada vaid juhul, kui kui trahviteade vormistatakse ümber teisele isikule või kui sõiduk/numbrimärk on varastatud või ilmneb mõni muu kiiruseületamise õigusvastasust välistav asjaolu (nt kiirust ületas kiirabiauto vms).
Kuidas vaidlustada trahviteadet?
Kui trahviteade saadetakse Sulle kui autoomanikule, kuid Sina polnud kiiruse ületamise hetkel autoroolis, siis tuleb trahviteade vaidlustada. Selleks on trahviteate viimasel leheküljel trahviteate vaidlustamise vorm, mille abil saab trahvi ümber vormistada. Selleks käitu järgnevalt:
1. Täida trahviteate vaidlustamise vorm tegeliku kiiruseületaja andmed:
Eesnimi:
Perenimi:
Isikukood / sünniaeg:
Elukoha aadress:
Juhiloa number:
2. Allkirjasta digitaalselt või käsikirjas dokument.
3. Saada Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistusse.
Digitaalselt: [email protected]
Tigupostiga: P. Pinna tn 4, 13615, Tallinn.
Lisainfot saad siit: https://www.politsei.ee/et/nouanded/kiiruskaamerad/korduma-kippuvad-kusimused/